Shoppamas

Nad olid linnas olnud juba umbes nädala jagu ja miski polnud eriti palju selgemaks saanud. Õnneks olid nad kõhud täis saanud ja polnud veel millegi mõrvarliku otsa sattunud, mis tõttu Chester liiga suureks muretsemiseks põhjust ei leidnud. Juba esimestel päevadel oli noormehele mõned poed linnas silma jäänud. Need ei olnud aga toidupoed nii et ta oli otsustanud esialgu mitte nendega tegeleda, kuid sel hommikul oli ta üles tõusnud kinda ideega neid uurima minna.

Ramona ja Chester olid üpris kiiresti ühe kaubamaja juurde jõudnud. See oli küll suletud, kuid kuna keegi polnud kogu linnas veel ühtegi täiskasvanut ega üldse ühtegi inimest peale nende leidnud, haaras Chess maast ühe metalltoru. Tal ei olnud õrna aimugi, mille küljest see pärines, ning ega see teda eriti ei kottinudki. Klaasi purustamine nõudis temalt umbes kolme tugevamat lööki ja siis veidike veel jalaga togimist, kuid ta sai sellega hakkama. Kindlasti oli kuskil ka mõni uks, mille oleks saanud lahti muukida, aga noh, kui saab laamendada siis nagu miks mitte.

OT: Ramona

Ramonale oli aga peale nädalat ikka küljes see, kas me jumala eest jääme ellu faktor, aga egas vaikselt hakkasid ka tema hirmud lahenema. Kui alguses oli vaja, kõik eluks vajalik kraam leida, millega noorte jõuk oli hakkama saanud. Olid ju neil kõhud täis, katus pea kohal ja ka nii pestud, kui sai olla nii täitsa hüljatud linnas?! Ning kui Chester oli välja käinud idee minna "shoppama", siis oli Mona väga aldis selles kaasa lööma, sest nädal aega samades riietes olla oli päris jõhker ning neidisel polnud absoluutselt mitte midagi vähemat puhta t-särgi või millegi sarnase vastu.
Noored olid läbi inimtühja linna ilma sehkeldusteta - wow, milline üllatus - jõudnud kaubamajani, mis paistis olevat täielikult hüljatud olevat. Ramona lasi Chesteril ära teha mustatöö ja neile sisse käik organiseerida. Kuigi täie aususe juures, kui see töö oleks tüdrukule jäetud, siis oleks nad siin vist homse hommikuni, sest Mona ei olnud kunagi eriti sportlik olnud ning vaevalt oleks ta jõudnud seda metalltoru isegi paigast liigutada. Vandaalitsemine on tore, yes eriti siis, kui keegi sind selle eest karistada ei saa, yes. Kui noormees oli läbimiseks piisavalt suure augu suutnud tekitada tagus neidis saabastega üksikuid turritavaid kilde, mis veel aknaraami küljes olid, et ilma suuremate vigastusteta hoonesse sisse pääseda.

Chester oli ühte purskkaevu paar korda külastanud, nii et ta riided ei olnud kõige hullemad, kuid jah, vahetusriided oleksid ikkagi kuradi toredad olnud. Ja deodorant. Ta ei sallinud väga üle pea löövat higihaisu - kes ikka salliks? Lisaks kõigele oli ta ka veel väga tahtnud mõnda filmi näha - nende esimesel rännakul linnas olid tal siin-seal kõikvõimalikud plakatid silma hakanud. Ta oli kindel, et ta peaks teadma, mis film on, aga ta lihtsalt ei.. Mäletanud? Noh, nüüd oli tal vähemalt kindel siht silmeees. Ta kavatses mäletada, mis on film.
See metalltoru polnud tegelikult nii raske ka, aga noh, kes teab. Igatahes ronis Chess tüdruku järel kaubamajja sisse ja naeratas ringi vaadates rõõmsalt. "Niisiis, erisoove?" uuris ta oma kaaslaselt korraks tema poole piiludes ja siis uuesti kogu suurt hoonet pilguga mõõtes. See ei tundnud pealtnäha kuigi kahjustunud ka, ainult veidi tolmu siin-seal. Loodetavasti riideid rikutud ei ole, eks?

Eks nad kõik olid neid purskaeve külastanud, aga ega see vesi sealgi kõige puhtam ei olnud. Või oli äkki asi pesuvahendite puudumises, aga Ramona juuksed hakkasid päev, päevalt aina rohkem põrandaharjajale sarnanema, kuid lootus pesemisvahendeid leida ei olnud neidisel ka meeletult suur. Puhtad riided ja deodorant kõlasid, küll nagu unistus ja samas ziletile ka tegelt ära ei ütleks. Neidis oli esimese päeva avastus retkel oma sukad kusagil katki tõmmanud ja nüüdseks meenutasid need rohkem jalgu katvat ämblikuvõrku, kui riietus eset.
Ära kunagi alahinda pisikeste tüdrukute võimet olla ilmatuma nõrk ma ütlen. Ilma vigastusteta kaubamaija jõudnud vaatas Mona seal ringi. Kõik paistis päris puutumatu, mis sai ainult positiivne olla, sest praegu mõne tondi kohtamine oleks äärmiselt ebameeldiv."Hmm..."mõmises Ramona,"Otsiks palun midagi puhast selga." Neidis viis pilgu oma räbaldunud sukkadele. Oi kuidas ta tahtis neist lahti saada.

Chester nõustus rõõmsa noogutusega ja võttis suuna neile kõige lähemal asuvale riidepoele, milles paistsid olevat riided, mis teda veidi ligi tõmbasid. Sellised tumedamad võinii. Poiss jõudis selleni esimesena ja silmitses mõnda aega seda alla lastud ust. Kas see oli lukk..? Jah see ilmselt oli lukk. Chess virutas sellele oma raske saapaga paar korda ja lükkas siis ukse üles. Selle purustamis kergus tundus talle veidi kummaline, aga noh, nad said sisse! Yay! Veidi hämar oli tegelikult, aga noormeest see liiga palju ei häirinud. Ta libistas kätega üle paari rea naiste jumalikult pehmete särkide ja leidis siis tee meeste osakonda kus ta kohe mõne hilbu näppu haaras ja üle õla viskas.
Siiski ei olnud seal liiga palju kaarmi, mis talle huvi oleks pakkunud, ning alateadlikult võttis ta kenasti suuna riietuskabiini, kus oli kahjuks kottpime. "Uh, siin pole üldse valgust," nurises ta tagasi tulles selgituseks ja peatus ühe suvalise peegli ees, et oma vana särk ülepea tõmmata ning teist asemele proovida.

Wild guess, et Ramonale läksid peale ka sellised natukene tumedamad asjad peale, kui arvestada seda, mis tal eelnevalt seljas oli. Neidis lihtsalt järgnes Chesterile, sest too oli vist täna erilises maailma vallutamis tujus, aga noh ega keegi peab ju meeleolu üleval ka hoidma ja Monal polnud selle vastu mitte midagi, kui see ülesanne kellegile teisele kuulus. Neidis leidis ka endale piisavalt kehakatet, et oma keah katvatest "kaltsudest" lahti saada ning momendil ta eriti ei pööranud tähelepanu sellele, kas need riided talle eriliselt meeldivad rohkem nagu pea asi, et ta need määrdund asjad endalt seljast ära saab. Ega no jah, kui on kottpime, siis on kottpime ja sinna ei saa väga midagi teha. Ramonal ei jäänud eriti müüd üle, kui järgida Chessi eeskuju, kuid ta otsustas noormehele selja keerata, sest esimene asi, mille ta oma ihult eemaldad ja uue vastu vahetada plaanis oli rinnahoidja. Tal ei olnud seal küll väga midagi näidata, aga see ei tähenda, et ta kohe kedagi flashima peaks. Ning ega sellel tegelt suurt vahet olnud nii või naa elasid nad kõik pead ja jalad koos ja pesid ennast purskaevudes. Natuke alastust ei tee kellegile haiget.

Chesterit ei häirinud see ka karvavõrdki, et ta tüdrukuga ühes ruumis riideid vahetas. Tal ei tulnud pähegi, et see teda häirida võiks. Otsustanud kõik särgid kaasa haarata, sest võib-olla keegi teine tahab ka midagi, tõmbas ta kuskilt leti juurest ühe kilekoti välja ning läks siis teksapükse uurima. Nendega oli juba veidi keerulisem, ta lihtsalt ei suutnud väga kiiresti oma numbrit leida ja proovis kaks korda l i i g a kitsaid jalga. Kiiresti jõudis ta järeldusele, et püksid on väga tüütud riideesemed, kuid ta valis endale paar suuremat paari siiski välja ja avastas siis bokserid. Well, neid läheb küll vaja, aga ta ei viitsinud neid jalga proovima hakata, vahet polnud. Arvestas oma teksade jalgatõmbamis kogemuse põhjal, et need paarid mis ta endale kotti surkas liiga väikesed ei oleks ja see oligi kõik. Neil oli veel terve kaubamaja ees!

Ega see Monat ka lõppude lõpuks nii meeletult ei häirinud. Neidis tõmbas mitu numbrit liiga suure musta t-särgi üle pea ning asus ka pükste otsingule. Kahjuks või õnneks Ramonal vedas ja ta pani esimes korraga teksade suuruse osas täppi, sest kui seda juhtunud poleks oleks ta vist lihtsalt selle sama t-särgi väel ringi lasknus, sest noh need püksid olid nii, nii ebamugavad ja nende jalga saamine oli ka paras piin. Ramona tõmbas oma ärkamis päeval seljas olnud tagi ja saapad jlga ning vaatas uudishimulikult ringi. Ta oli kilekoti ringivedamiseks natukene liiga mugav ning ta leidis ühelt letilt seljakoti, kuhu ta toppis puhast pesu, mida ta otsustas siin mitte selga proovima hakata ja veel pluusesi, pükse ja mõningaid natukene soojemaid riietusesemeid, kui keegi peale tema nendele ei pretendeeri pole sellest probleemis, sest eks ta ikka leiab nendele kasutust, sest ta oli selle nädalaga midagi teada saanud - such wow - ja selleks osutus fakt, et ta on meeletu külmavares. Neidis viskas kotti endale õlale ning vaatas küsivalt oma "kuritöö" kaaslasele otsa.

"Kõik rüüstatud?" küsis Chess rõõmsalt, kilekotti üle õla visates ja Ramona poole vaadates. Ta oli oma ülikulunud musta jaki kuhugi peegli juurde põrandale jätnud ega vaadanudki selle poole enam tagasi. Kindlasti oli seal kuskil veel palju uuemaid jakke, eks? Tal ei oleks seda enam nagunii vaja läinud.
Noormehe peas hakkas juba kuju võtma plaan kõik oma riietekotid kuhugi kaubamaja ukse juurde poetada, et ta vabade kätega ringi vaadata saaks ning alles pärast neid kõiki tagasi nende öömaja juurde lohistama peaks. Tema oli selle nädala jooksul avastanud, et ta tegelikult ei mõelnud kuigi palju ette ja.. See ei olnud kasulik väga. Mõnes olukorras küll jah, aga siis kui ta kogemata ühe vähestest sügavkülmast leitud söödavatest jäätistest maha pillas jõudis ta karmi tõeni, et mõnikord on targem enne mõelda kui tegutseda.

"Jap," noogutas Ramona ka natukene rõõmsamas tujus, mis oli suuresti tingitud puhastest riietest. Inimese tunne tekkis juba vaikselt. Mona ei tahtnud küll oma jakist loobuda. Sellest oli selle nädalaga saanud tema safety blanket või midagi analoogset. Ja kui ta ka leiaks midagi paremat, siis saab ta selle kaasa võtta, kedagi teda ju takistamas pole. See kottide ukse juurde jätmine oli tegelikult täitsa hea idee, kui aus olla, sest ega Ramona ei olnud ka just meeletult ekstaasis sellest, et ta peab igast pahna oma seljas tassima.
Chesteri olematut ette mõtlemis võimet olid nad kõik juba mingil määral oma nahal talunud, aga samas oli see päris värskendav, eriti Monale, kes kippus kõike ette ja üle mõtlema. Noh tema oli ikka veel sellest nii üllatunud, et nad ikka veel elus olid.

"Davai, lähme siis, sa vali järgmine pood!" noogutas Sebastian lahkelt poest välja keksides ja oma kotti täpselt koridori kesekele poetades, et sellele hiljem järgi tulla võiks. Ta surus oma käed nii sügavale uute teksade taskutesse kui sai ning tõmbas need siis itsitades pahumpidi. Ta ei teadnud, miks see talle nii palju nalja tegi, aga igatahes see tegi. Oma välja kistud taskute üle rõõmustades kiikas ta lõpuks ka üles, kaubamaja lae poole. Seal oli üks suur-suur aken, tänu millele neil oli nii palju valgust, kui neil oli. Hoonel oli oma kolm korrust. Liftid ja eskalaatorid tõenäoliselt ei töödanud, aga jumal tänatud, et eskalaatoreid tavaliste treppidena ka kasutada võis, muidu oleks nad ronima õppima pidanud.. Võinoh, tegelikult miski ei sundinud neid ka kõrgemaid korruseid uudistama minna, aga Chester oleks tõenäoliselt üritanud.

Ramona pani oma kotti sinna samasse maha, kuhu Chester enda oma jättis ning lasi silmadel üle korruse käia. Tüdruku pilk peatus mingil pudi.padi poekesel, kust nad võiksid teoorias pesuvahendeid ja muud sellist kraami leida ja see oleks nagu super."Lähme sinna,"sõnas Mona ning osutas käega tolle poe poole, mis ta tähelepanu köitis ning hetke pärast sedis ta ka sammud sinna poole. Nagu igal jumala poel seal neetud kaubamajas oli sellel ka "lukk" ees ning Ramona otsustas sellele loominguliselt läheneda ja hüppas küljega sinna siis. Polnud see just parim idee, sest tüdruk langes raginaga läbi selle ukse ning maandus mitte just eriti graatsiliselt tagumikule."Okei edaspidi jätame uste avamise sinu teha,"naeris Mona Chessi poole vaadates.

"Hei!" hüüatas Chester üllatunult, kui tüdruk robinal läbi ukse sadas ja tegi paar kiiremat sammu, et talle järele jõuda. "Targem on vast jah," nõustus poiss muiates, kui nägi, et tüdruk terveks jäi.
"Nonii, mis meil siis siin on?" kommenteeris Chess hetke pärast, läbi Ramona tehtud augu poodi astudes. Kuna sellest pisikesest august paistis liiga vähe valgust sisse rebis poiss selle otseloomulikult veidi suuremaks. See uks harnges päris hästi, bless the makers võimidagi. Bless China.. Woops.
Nüüd, kui neil oli piisavalt valgust, et kõik värvid ka üksteisest ilusit eristuma hakkasid jalutas poiss jälle esimese asjana leti juurde, et sealt endale järjekordne kott võtta, kuhu mööda minnes kõike vajaminevat sisse poetas. Lõhnaõlisid, deodorante ja muidu õhuvärskendajaid kõige rohkem. Et saaks ikka teistega jagada, pole muidu eriti kasu ju, kui ta ise lõhnab hästi ja ümberringi on peldik.

Ramona ajas ennast ka maast püsti pühkides tolmused käed püksisäärtesse. Märgatava tolmu kihi oma kätelt eemaldanud ja Chester natukene rohkem valgust tekitanud vaatas neidis ka poes ringi, et täpsemalt näha, mis seal siis täpsemalt ka oli. Paistab, et oma oletustega poe suhtes täppi pannud järgis ta Chessi eeskuju ning haaras ka kilekoti näppu. God bless seda poodi. Siin olid shampoonid, palsamisd, deodokad ja näed isegi hambapasta ja see viimane paistis Monale tõesti lõputult rõõmu tegevat. Neidis loopis erinevaid asju, mida ta arvas, et neil võiks vaja minna üksteise otsa kotti.

Kui Chester tagasi algusesse jõudis oli ta kott umbselt kõikvõimalikku kaarmi täis ja ta otsustas igaks juhuks veel teisegi kilekoti võtta, et osad ajad sinna ümber panna. Tegelikult mõtles ta korra ka paberkottide peale - nendesse ei teinud teravate servadega tooted nii kiiresti auke sisse, kuid kui ta neid leti alt leida üritas tabas teda karm tõsiasi, et selles poes on kahjuks vaid kilekotte. Siiski ei matnud ta veel lootust maha ja otsustas hoopis hiljem mõnes teisest poest otsida.
Leti juures sattus talle aga näppu üks üksik silmapliiats. Pikema jututa jalutas ta ühe peegli juurde, mis selle poe pisikeses meigiosas asus ja mökerdas vilunult oma silmad mustaks.