Mis see veel on?

See nädal oli olnud hull. Kõik see ärkamine ja teadmatus. Just teadmatus oli kõige hullem. Indy tundis, et ta peas peaks midagi veel olema aga ei olnud. See oli nagu tühi. Need nädala mälestused ei täida ju 15-17 aastast tühimiku ära. Nii vana arvas Ker end olevat. Ka teised olid sama öelnud kui ta neilt küsis. Olles kogu aeg teistega nina pidi koos olnud tundis neidis, et tahab üksi olla. Nii käis neidis kõigepealt ühes kaubamajas ja võttis sealt endale sellised riided, mis talle endale tõsiselt meeldisid. Enne oli ta käinud suvaliste riietega. Riided vahetatud ühes proovikabiinis läks ta linna tänavate vahele kõndima. Oma ette mõtteid mõlgutades kõndis Keren sihitult ringi ümbrust tähelepanemata. Lõpuks ja tüdruk seisma. Pilgu tõstes seisis ta ühe suure........ratta ees. Muud nime ei osanud tüdruk sellele asjandusele panna. Indie jäi ehitist suu ammuli vaatama. Ta ei suutnud välja mõelda milleks seda vaja läheks.

OT: Nadia
OT2: Indy riided 

Spoiler:

Nadia oli mõni tund tagasi teistest eemaldunud. Ta ei suutnud enam nendega koos olle, sest tundis, et tema on ainus, kellel vähegi arukad mõtted pähe tulevad. Ta käis mõndades poodides, otsis süüa ja juua. Ta leidis endale ka jaki, sest õues polnud eriti soe ja paari kõrga kontsaga saapaid. Mõned hädavajalikud riideesemad toppis ta endale käekotti, aga ta ei tahtnud eriti palju asju endaga kaasas vedada. Niisiis oli tal kõht täis ja ta oli ka juua saanud. Ta läks jälle tänavatele. Tema kõrval oli kõrge kellatorniga hiiglaslik hoone, mis nägi välja nagu see pärineks väga kaugest ajast. Ju see pidi olema mõni tähtis hoone. Ta kõndis üle silla, sest jõe teisel kaldal nägi ta midagi kummalist. Üht suurt klaaskabiinidega ratast. Kui ta sellele lähemale jõudis nägi ta ratta juures seismas veel üht tüdrukut. Ta kiirendas sammu ja kui oli peaaegu tüdruku kõrval jäi ta seisma.
"Tere!" ütles ta tervituseks.